Ehted, mis tehtud egoistliku sooviga neile uus omanik leida ehk maha müüa.

Tumerohelise kassisilma tilgaga:
Müüdud!
Oliivirohelise kassisilma tilgaga:

Müüdud!
Valge lihvitud tilgaga:

Müüdud!
Lõheroosa lihvitud tilgaga:

Müüdud!
Ümmarguse türkiisi kassisilmaga:

Müüdud!
Ümmarguse musta kassisilmaga:

Müüdud!
Ümmarguse antiikroosa kassisilmaga:

Midagi uuemat:

Ja midagi, mis juba veidi aega tagasi tehtud:

Kui oma kõrvarõngaid ilusti korda sättisin, märkasin, et seal on totaalne värvikriis. Valitsevad toonid jäävad kuhugi vase ja kuldse kanti, kuna mitmed lillad ja värvidest pakatavad ehted läksid müüki ja said omale uue omaniku. Üks viimati valminud ja arvatavasti ka kõige värvilisem paar:

Müüdud!

Kuna suur osa rõngikuid ja muid asju on mul tehtud vasktraadist, millelt olen tumepunase kaitsekihi maha viilinud, siis pidin otsima mooduse, kuidas seistes tekkinud vase tuhmusest lahti saada. Ikka aitas Google, mis muu. Näitas ära mulle päris mitu moodust, kuidas vask puhtaks saada. Esiteks tundus mulle kõige normaalsem ketšupiga katmine, mida ka kena tädi videost ehete puhul soovitas. Kõik oli ilus sinnamaani, kui ma oma ketšupikihiga ehted liiga kauaks kuivama unustasin. Nipp oli selles, et ehted peavad selle kihi all veidi seisma, et ketšup kuiv oleks. Kuid pärast viite tundi seismis oli ta rohkem kui kuiv. Ega's midagi, kole ning kohati juba roheliseks rõmbunud kiht tuli maha pesta ja kasutada plaani #2. Video-tädi sõnade järgi pidi sool+sidurunhape tegema tööd sama hästi kui tomatipasta. Ja tegigi! Mis veel parem, soola polnud vajagi. Nii et nühkisin sidrunhappega oma ehted üle, kohati ka lakkisin - pidavat kaitsma oksüdeerumise eest - ning nüüd on nagu päris kohe. Siinkohal vast paslik riputada pildid neist vaskehetest. Kahjuks arvan, et mõni pilt on tehtud enne, kui sidrunhappega tuuning tehtud sai.

Müüdud!

Mis oleks ühele uuele majandustudengile parem, kui pidada üht aeg-ajalt uuenevat käsitöö/ehteblogi? Teoorias näeks see hea välja, kuid uuendamisega võib raskeks minna; seda näitab ka praktika, et üks vaene postitus on seisnud siin pea aasta. Uueks alguseks siis mõned pildid.

Kui netipoes neid armsaid puuviljakujutisega helmeid nägin, siis maandus õlale kuradike, kes ütles: "Sa pead nad saama!" Ja saingi. Kui nad kätte sain, siis oli väike pettumus, kuna nägid nii pisid-pisid välja. Kuid nii on peaaegu alati, sest pilt ju tegelikult õigest suurusest aimu ei anna ja reaalset 3D pilti ka ette ei löö. Kuid kõige kurvem hetk selle loo juures veel saabub. Ma ei mäleta enam, mis poest ma need tellisin, ja minu hea guugeldamisoskus on mind alt vedanud! Enda arvates olen kõik helmepoed läbi lapanud, kuid mida pole, on need helmed.