Otsustasin hakata oma tegemistest blogi pidama, endalgi hea jälgida. Helmevärgendusega hakkasin tegelema umbes 9 kuud tagasi ehk. Algus nägi välja selline, et mul oli suur soov mustade ehete vastu, kuidagimoodi sattusin ühe helmepoe netilehele ning tellisin vajalikud asjad kokku. Ehted olid väga lihtsad - keti otsas helmed, helmekübaratega helmed jne. Lõpuks leidsin Internetist ka teiste helmehuvliste poolt tehtud töid ja imestusest ning kadedusest jäi suu lahti. Nüüd olen väga väikest viisi tegelenud ehetega, peamiselt enda tarbeks, kuid mõned on ka müügi või kingituse näol uue omaniku leidnud. Ja kui aus olla, siis mida rohkem ehteid uue omaniku leiab, seda rohkem on mul indu jälle ise areneda ja midagi uut proovida. Endale ei saa ju kõiki jätta, eriti kui väga suur ehtekandja ei olegi.
Mu üks viimasemaid katsetusi olid vaskplekist kõrvarõngad. Vanaemalt sain haamri, klassivennalt plekki ning niiviisi katsetasingi. Viilisin, haamedasin, lihvisin. Kuna esimene katsetus läks minu jaoks positiivselt, siis olen kindel, et tellin omale varsti uut plekki, see oleks veidi paksem ning ehk jääb mustergi paremini peale.
